Cuscosse, mis siis iidne Inka tsivilisatsiooni pealinn, jõudsime 24nda lõunaks. Niipea kui lennuk maandus tundsime meeletut kergendust peamiselt kahel põhjusel... Lõppude lõpuks olime jõudnud kliimavöötmesse, kus kliima iseloomustamiseks ei pidanud pidevalt kasutama sõnu palav, higine, jne. ja lõpuks olime tagasi tsivilisatsioonis. Samas seda ei saanud öelda lennujaama esmamulje baasil. Nimelt meie lennuk parkis ennast mitte väravasse, kus ilusti tunneli kaudu saaks lennujaama sisse, vaid peatus lennujaama asfaldil.
Kuna meie ju seal esimest korda siis otsustasime järgida teiste eeskuju ja kõmpisime teistele järgi, kuid see tee viis tupikusse, kus siis alles pärast mõningast klaasuksele koputamist lennujaama personal selle avas. Enne selle avamist nägi kogu asi välja nagu stseen Lemmings'i mängust, kus siis Lemmingid vastu seina jooksevad, põrkavad tagasi ja siis jooksevad teises suunas, sest umbes 10-15 inimest katsusid seda ust enne ja hakkasid tagasi kõmpima, enne kui mingil mehel oli taipu seal koputama hakata.
Enne lennujaama pagasi karusselli oli aga koht, kus siis koka lehti võimalik võtta. Kõikide teiste soovitusi kuulda võttes siis võtsime ise ka topsitäie, kuid pärast tuli välja et see polegi tegelikult kõige tervislikum asi, kuid sellest pikemalt Ülo postituses paari päeva pärast. Igal juhul tollel hetkel võtsime mõlemad korralikud põsetäied koka lehti ja reis hotelli võis alata.Hotelliga meil aga vedas meeletult. Nimelt kuna peatume Cuscos ikka pikemalt (24-29 Aprill ja siis uuesti 2-4 Mai) siis selleks puhuks otsustasime võtta korraliku hotelli ja Ülol õnnestus valida väga hea hotell - Boutique Hotel Esplendor Cusco. Tänu Bookings.com soodukaga maksis meile öö selles hotellis keskmiselt $120 kuid nt fuajees oli neil seinal hinnakiri, kus meie tuba oli listitud $450. Kuna meie esialgne plaan oli ju saabuda Cuscosse alles järgmisel päeval ja meil ei olnud mingit tahet maksta $450 meie esimese öö eest, siis proovisime teha sama reserveeringu läbi bookings.com'i samaks päevaks. Ei saa aru interneti hindade loogikast kuid proovides bookida samaks päevaks pakkus bookings.com nüüd juba hinnaks $1,200+ per öö. Õnneks ikkagi suutis Ülo kuidagi valvelauas oma sharmi mängu pannes saada meile toa sama keskmise hinnaga, mis ülejäänud päevadeks oli. Hotell ise jah väga ilus. Tuba piisavalt modernne ja hotellis isegi jacuzzi spa, mida küll selle blogi kirjutamise hetkeni pole jõudnud kasutada.
Olime mitmest erinevast allikast kuulnud et Cuscos tasub esimesel päeval võtta väga rahulikult - soovitati lausa magada ja nautida hotellide poolt pakutavat hapnikuballooni nagu mingi 95 aastane kopsuhaige - sest kui sa just pikkamööda ei saabu 3,400 meetri kõrgusele mere pinnast, siis paljudel on organismil sellega raske harjuda. Vaatamata nendele hoiatustele otsustasime me ikkagi OD'da koka lehtedega ja kuna nende maitse on ikka väga vastik, siis leidsime ka mitmeid alternatiive erinevate kommide ja iiriste näol. Nii et kommid suus ja koka lehed moka vahel otsustasime ikkagi natuke linnas tuuritada. Linn - super ilus ja tundub et me mõlemad Üloga oleme ikka super head inimesed, sest karma on jätkuvalt andnud meile fantastilisi ilmastiku olusi. Sama ka Cuscos - lauspäike, mis tegi linna avastamise ja jalutuskäigu Plaza de Armas'el - mis siis eesti keeles tähendab Paraad Väljakut ja mis on olemas igas linnas Peruus - väga meeldivaks.
Kuna eelmised 3-4 päeva olime ikka olnud väga kehva toidu peal, siis mis saab olla parem oma seedimise äratamiseks kui minna TripAdvisori kõrgeima reitinguga restorani - Morena. Ja peab ütlema, et toit ei valmistanud pettumust, kuigi kahjuks menüü natuke valmistas. Nimelt olime kuulnud palju häid kommentaare Peruu cheviche'de kohta ja minul oli kinnisidee igas linnas seda proovida (kuigi jah pärast öeldi, et Cuscos ei ole ikkagi värsket ookeani kala ja ainuke söödav cheviche siin peaks olema tehtud forellist, mida siis kohalikult kalafarmides kasvatatakse), kuid pärast 10-15 minutilist ootamist teatati meile, et tänaseks on juba cheviche neil otsas. Nii et kiired muudatused meie tellimusse ja meie esimene Cusco toitlustuselamus võis alata. Toit - ei mäleta enam mis selle nimi oli - oli aga traditsionaalne Peruu toit - minul Alpaca lihaga ja Ülol mereandidega - oli igaljuhul seda TripAdvisori raitingut väärt.
Pärast sööki tundis Ülo ennast natuke väsinuna - ütlen kohe siinkohal, et isegi vaikses tempos kõndimine Cuscos on kiiresti väsitav - ja otsustas minna hotelli magama, kuid mul oli veel värskust ja mina otsustasin minna võtta massaži - asi mida siin tänavatel pakutakse iga paarikümne meetri tagant, ehk siis umbes 2 korda harvemini kui restorane, kuigi mõlemad muutuvad päris kiiresti tüütavaks. Kuna ei viitsinud hakata mingit turuuuringut massaži osas tegema, siis pärast paar pakkumise tagasilükkamist otsustasin suvalise valida. Kuigi tänaval leppisime kokku 1 tunni hinnaks 30 Nueva Sol'i (edaspidi lihtsalt Sol, sest kes ikka mäletab et neil oli mingi teine rahaühik enne 1990ndaid) - ehk siis umbes $10 - siis salongi astudes selgitati, et 30 Sol'i on relaxing massaž kuid kuna mul oli vaja välja mudida 4 päeva jagu džungli valusid/vaevasid, et siis oleks parem võta Inka massaž, mille hinnaks on 50 Sol'i. Pankrotti just ei vii, nii et valisin selle ja pean ütlema et see oli seda väärt, sest kui ikka 1.4 meetrine Peruu naine sulle põlvedega selga ei hüppa, siis pole see õige (Inka) massaž.
Pärast hotelli naasmist ja Ülo üles ehmatamist võis rahulik õhtu jätkuda. Kuna me polnud ju ka mitu päeva suutnud tarbida normaalset alkoholi - välja arvatud Piss'n'Guano õlu - siis otsustasime kiiresti seda ka muuta. Pärast järjekordset TripAdvisor uuringut asusime mingit baari otsima, kuid seda täpset asukohta leidmata suutsime hoopis leida mingi toreda shoti-baari, kus meie saabumise ajaks oli juba päris viisakas seltskond kogunenud. Samas peab ütlema, et kuigi umbes kella 18st läheb pimedaks, siis tegelik ööelu ei alga enne 23 ja sellel õhtul olime meie ikka liiga vara linna peal luusimas. Kuna õhtud Cuscos on ikka parajalt jahedad - temperatuur langeb päris kiiresti sinna 2-4 C kanti - siis baaris tellisime lisaks kohalikule (igalpool peale käidavale) Pisco Sour'i kokteilile ka 2 teed rummiga. Ei tea kas tegu järjekordse kultuuri lõhega, kuid tuli välja et keegi ei olnud kuulnud kuidas seda teha. Pärast Ülo kiiret selgitust baarmanile, kuidas seda teha ja miks seda juua - protsess mille käigus mainiti ka ära Dr Kristi Kallas ja tema soovitus seda pisikese külmetuse puhul tarbida - hakkas baaris meeletu sagimine. Nimelt tuli välja et kuigi tegu toimiva baariga, kus isegi tee pakid olid tegelikult letil olemas, neil kuuma vett ei ole. Nimelt seda tuli termosega kuskilt mujalt tuua, kuid klient on kuningas ja seega tormas üks baaritüdruk seda tooma. Samal ajal baarman aga otsustas võtta rummi doseerimise enda hoole alla, mis siis shot-baaris tähendas seda, et meie tee tass täideti pooles osas rummiga. Ütleme nii, et meie tellitud tee rummiga muutus kiiresti rumm vähese teega sepitsuseks, mis vaevalt oleks saanud Dr Kallasa nõusoleku külmetuse raviks - pigem oleks olnud tegu esimese sammuga Anonüümsete Akohoolikute koosoleku kokkukutsumiseks.
Pärast seda "teed" ja veel otsa Pisco Sour - jook, mis minu heakskiitu küll ei saa - sain ma aru, et kui me nii jätkame, siis ei lõpe see õhtu hästi ja kiiresti otsustasime midagi ikka süüa ka, et organismil oleks midagi millega seda alkoholi lahustada. Kuna wi-fi võimalused olid piiratud, siis seekord valisime restorani selle järgi kui palju inimesi parajasti sees oli. Valisime toreda Peruu köögi restorani, kus ka elav muusika - milleks siis Peruu flöödi muusika (oh jumal kuidas neile siin meeldib flöödi muusika - seda on igalpool ja igas muusika žanris - Micheal Jacksonist George Michealini ja alati pakutakse lisaks ka võimalust seda toredat helinat ostetava CD-plaadiga kaasa viia). Pärast sööki - kus sai siis esmakordselt Cuscos cheviche ära proovitud - pidin aga tunnistama, et alkohol ja toit olid teinud oma töö ja enamaks ma ei olnud see päev võimeline.
Lisa pildid:
No comments:
Post a Comment